Tänasest alustame uue postituste seeriaga, mis peaks andma teile aimu ühest väga suurest asjast ning ilmselt iga pere unistusest ja kõigest, mis sellega kaasas käib. Alustame blogipostituste seeriaga, mis peaks andma enam vähem hea ettekujutuse sellest, mida kõike tuleb teha selleks, et enda perele kodu ehitada. Lisaks blogipostitustele saab näha siin ka pilte toimuvast ning samuti plaanin ehituse ja protsessi jooksul mõningaid vlog-e teha, et anda video teel aimu, mis toimub. Igas postituses proovin võimalikult detailselt edasi anda, mis on aktuaalne ning, mis on tegemata – mis on probleemid, mida tuleks järgida ning millised asjad tuleks mingil hetkel paika panna – loomulikult enda peal läbi elades. Niisiis, alustame kõige esimese postitusega.

Varasemalt olen siia blogisse postitanud pilte krundist ja lubanud, et kui asi aktuaalsemaks muutub, siis postitan veel. Nüüd aga pean ma tegema veidi vigade parandusi.

Asukoht

Põhimõtteliselt saab meie maja kohaks olema Nõva – täpsemalt ma ütlema ei hakka – ilmselt targemad leiavad selle üles ka piltide järgi. Vahepeal on muutunud ka täpne asukoht, sest leidsime, et varem siin piltidel olnud metsatukk pole ikka päris see ning tegelik koht saab olema 400 meetrit eemal ning krundi umbkaudne suurus on 2 ha. Piirneb ta kahelt poolt kraaviga ning metsatukaga ühest tiivast. Olemuselt on tegemist hetkel heinamaaga, millel on antud hetkel lambad – kahjuks mitte meie omad. Üheks esimeseks tööks selle krundi juures on ehitada truup üle kraavi ning sellega kaasnev tee, mis viib maja ette.

Maja

Lähtusime oma maja puhul ideest, et valime välja tüüpprojekti, mida siis vaid muudame ning seejärel ehitame. Kui varasemalt olime kaalunud nii palkmaju kui kivimaju, siis viimasel ajal jäi pilk pidama elementmajadel mitmel põhjusel, mida püüan nüüd ka veidi seletada:

  1. Hind – Ilmselt kõige silmatorkavam ja ilmselgem ja arusaadavam kriteerium – Elementmaja on teistest tüüpidest päris palju odavam ja seda just selle tõttu, et maja ehitatakse valmis tehases koos mitmete teistega – seega on tootmiskulud väiksemad ning tööaeg objektil endal on väiksem ja sellest ka hinnavahe.
  2. Mitmekesisus – Kui vaadata tüüpprojekte erinevatel firmadel, siis variatsioonid, millega mängida saab elementmaja puhul on kindlasti suuremad kui seda on palkmajade puhul, mille tingib juba ehitamise viis. Samuti piirab palkmaja teatud mõttes ka akende hulka ning muutmiste tegemine on palju keerukam. Siia alla paneksin ka võimaluse lõputult asju enda äranägemise järgi timmida.
  3. Hilisemad võimalused – Üheks suureks plussiks just palkmajaga võrreldes on elementmajal võimalus hilisemateks laiendusteks. Tõsi, sama lihtne on laiendada ka kivimaja või puitkarkassmaja. Samas pole viimased kaks meil kunagi laual olnud, sest soovime siiski terviklahendust ning pole siiani leidnud, endale sobivat vastavat tüüpi maja. Palkmaja puhul aga võib hilisem laiendamine osutuda probleemseks, sest kivist laienduse tegemine oleks mõneti stiilitu ning uue palkosa lisamine on palju keerukam. Samas teistel tüüpidel sellist probleemi ei teki.

Aga mille me siis valisime? Üks põhjustest, miks ma ei tahtnud hakata seda postitust tegema varem, kuigi antud plaan on meil nüüd juba üle kuu vaikselt tiksunud, on fakt, et millest siia kirjutada. Tänaseks oleme otsustanud endale sobiva maja kasuks ning vaikselt asume uurima projekti tellimist. Kuni me pole projekti ära tellinud, ning asjale käiku andnud, ei anna ma asjast rohkem aimu kui, et tegemist on 117m2 suuruse hoonega, mille sisepinda saab palju muuta ning mille üheks suurimaks argumendiks on disain ning akende rohkus juba originaalis, mis on Keiu soov olnud algusest peale. Samuti, miks me valisime antud ettevõtte on see, et hinnapakkumises esitatud hind sisaldab juba projekti nii elektrile, veele, vundamendile rääkimata majast endast. See tähendab, et selle pärast me muretsema ei pea ja seega on mure vähem kohe. Vesi saab meil majja tulema puurkaevust ning elekter tulema kõrvalkrundiga kahasse olevast minialajaamast. Küttetüübina oleme otsustanud maakütte kasuks varasema kogemuse järgi, mis pärineb minu vanemate kodust paari kilomeetri kaugusel meie uuest kodust, kus see töötab ideaalselt. Süsteem saab toimima nii, et üks katel ajab ringi maa sees alkoholi (tööstuslikku – don’t you get ideas here), ning samuti käib ka maja vesi selle kaudu – see sisaldab ka kahe korruse põrandakütet. Vanemate juures on maja pind mõnevõrra suurem ja probleemi pole olnud – seal ei ole tegemist ka uue hoonega, kuhu asi juba sisse projekteeritud. Aga sellest räägin täpsemalt tuleviku poole.

Ilmselt küsite, et miks ainult 117m2. Põhjuseid on päris mitu. Esiteks kindlasti fakt, et me pole päris Donald Trumpid, kes saavad imekommentaare loopida ning selle pärast isegi muretsema ei pea – või oma kassile korterit osta. Teiseks aga palju proosalisem fakt. Nimelt on meil plaanis ehitada tulevikus ka abihoone – mis on minu au ja uhkus – garaaž kolmele autole koos värvimise võimaluse jms. Jällegi, teise korra teema. Aga põhipunkt on see, et selle hoone teisele korrusele tuleb ka pisike korteritüüpi elamine külalistele. Kolmandaks aga fakt, et Nõva on kaugemal kui Keila ning fakt, et lapsed kasvavad on paratamatus – i know, right. Seega juhtub samamoodi nagu minuga – peale põhikooli tuleb minna alalisemalt elama linna, et käia gümnaasiumis ja ülikoolis ja siis pole meil Keiuga selle ruumiga enam midagi pihta hakata.

Järgmises postituses proovin rohkem minna tehnilisemaks meie järgmise aspektiga – enda kurssi viimisega kohalike tingimustega ehitamiseks ning anda uut infot projekti koha pealt. Seniks aga võib alati küsida ja kommenteerida!

Karl

Advertisements