Viimati käisin juuksuris pärast seda, kui mul tuli fantastiline idee oma pikad kiharad patsi panna ja tungivalt paluda kallist abikaasat, talle kääre pihku surudes, et ta aitaks mul juukseid lõigata, sest ise lõikaksin veel rohkem viltu. Juuksur vangutas pead ja silus ära.

Enne seda käisin juuksuris pulmasoengut punumas.

Enne seda ei mäleta. Keskmiselt korra aastas vist tuleb ära. Vist. Nii et pole midagi imestada, kui enne ja pärast pildid on enam-vähem iga kord sellised. Kui ma oleks kass. You get the idea.

Enne.

enne

Pärast.

after

Isegi Stellal oli hea meel mind juuksurist tagasi tulles näha. Noh, tegelikult tal on alati hea meel mind näha, kui ma kuskilt tulen, aga seekord ma lugesin ta silmist välja, et ta on tulemusega rahul. Ega häbene mind enam, kui ma teda külavahel magama jalutan. Ja et tema ei laseks elu sees neid kahte karvakest, mis tal pealael on, kolmest reast sassi minna. Ma võib-olla arvan, et ta arvustab mind liigselt, aga tegelikult ma tean, et ma arvustan ennast ise. Ennetavalt. Sest kui ma seda ei teeks, siis ta täiega arvustaks igat mu liigutust. Sedasi hukkamõistvalt. Ma mäletan küll, mida ma ise lapsena mõtlesin. Et mina olen ainus, kes millestki üldse midagi jagab. Kids are harsh, man.

Advertisements