Siis pistaks ta raamatu “Et ema jaksaks” stopperiks mõne lahti- või kinnivajuva ukse alla või akna vahele tuulutuse ajal, sest no vaat ei jaksa enam ollagi, saati siis veel tekitada veel sellist auku, kus oleks võimalik lugeda mingit raamatut.

See raamat on vist kõige suurem oksüümoron üldse. Sest kellel on vaja raamatut sellest, kuidas ema võiks jaksata? Eks ikka sellisel emal, kes ei jaksa. Aga millal peaks tal tekkima hetk, kui ta jaksaks võtta kätte raamatu ja vastavalt selle soovitustele oma elu ümber korraldada? Kui ta ei jaksa hommikul silmigi lahti teha või noh. Hingata näiteks. (Õnneks hingamine käib automaatselt, muidu oleks tal asjad päris pees.) Sellisesse raamatusse võid kirjutada mida iganes tahad. Kas või 150 lehekülge kopipeistiga enameijaksaenameijaksaenameijaksa, sest keegi seda nagunii kätte võtta ja lugeda ei jaksa, et avastada, mis petukaup see tegelikult on, ja kuhugi suunas kaevelda. Päris kaval raamat selline. Sest ostetakse ju ikka, sest eneseabi ja -parendamine. Ja kes ei tahaks siis jaksata! Aga siis seisaks riiulil või ukse all. Samas müüginumbrid jookseks ja varsti tuleks tõlge 54ndasse võõrkeelde ja 1001. kordustrükk.

Õnneks ma ei tea mitte jaksamisest mõhkugi, sest no kuulge. Imenaine. Ainult sellest on kahju, et ma ise sellise raamatu idee peale ei tulnud. Samas, minu austusavaldused autorile. Fantastiline mõte, laitmatu teostus!

Advertisements