Et kõik ausalt ära rääkida, nii nagu oli, tuleb alustuseks tunnistada üles, et mina see olin, kes maale minnes Stella mähkmepaki koju unustas. Fäänsid uued püksmähkmed ja puha (sest ma avastasin, et kaalu poolest sobivad need talle juba ja tõingi tavaliste asemel need, sest mähkmevahetuseks selili panemine? Andke andeks, aga see on preilile ju ülim solvang. Igatahes…)

Fast forward, kuni kell sai 15, ainus maapood pandi kinni ja ma läksin lapsel mähet vahetama. Laps, olemas. Niisked salfakad, olemas. Aluslina, olemas. Titeisuga sõbranna, keda mähkmevahetuseks tanki lükata, olemas. Mähkmed… Eee… Naljakas, aga ma ei mäleta, et oleksime need autost tuppa ära toonud. Ja kui mõtlema hakata, siis ei meenu, et oleks neid kodus ka autosse viinud. Seal oli kiire sellise asjaga.

20140717-230436-83076366.jpg

Ometi tõstsin mähkmed voodiservale valmis ja… Seal olid nad sinnamaani. Panic on the streets of London… Olin täiesti leppinud tõsiasjaga, et tänavune abikaasa sünna metsamatk tema metsavanaema juhatamisel jääb mul vahele, sest kui pea ei jaga, siis jagavad jalad. Sest külapood oli juba kinni. Ja külas polnud ühtki teist titte, rääkimata sellest, et oleks sama vana ja/või samas kaaluklassis, et saaks laenata. Lähim pood aga, kust mähkmeid saanuks, jäi 46-minutilise autosõidu kaugusele, ehk täpselt minut pikema sõidu kaugusele, kui see kodune voodiserval istuv mähkmepakk. Autovõtmed juba peos, kui ühtäkki meenus ämmale, et tädil-onul ju Saksa sugulased külas ja nende pesamuna on beebiga sama vana. Best day ever!!!
Läksime, kurtsime muret, togisime teiseperebeebit, saime posu mähkmeid. Päev oli päästetud ja kõik läksid metsa.

20140717-231633-83793192.jpg

Osa metsa oli selline.
Mina ei teinud. See põles juba 6 aastat tagasi, kui mingid vennad leidsid, et jube vinge oleks ATV-dega raba peal kimada. Selle kohta vist öeldakse, et kuhu lusikaga on antud, ei sealt saa kulbiga võtta.

Mähkmetest veel nii palju, et kui külapood hommikul lahti tehti, läksin plaaniga sakslastele ports mähkmeid tagasi viia, sest miks peaks nende poiss ilma olema? Aga seal polnud selliseid, mida nemad kasutavad, ja ma ostsin hoopis teiseleperele tänutäheks jäätist. Sest, ütles minu loogika, miks viia neile midagi, mida nad nagunii ei saa kasutada, kui saab viia midagi, millest on kõigil kasu. Ja isegi kui neil endil peaks mähkmed otsa saama, mis on vähetõenäoline, siis mis on tähtsam? Kas lapse pepu või jäätis? Mingid prioriteedid tuleks elus ikka paika panna. (Jagasin seda mõtet nendega ka, õigemini saksa-vanaisaga, kes parasjagu kodus oli, aga see nali läks kahjuks täiesti tõlkes kaduma, sest tema minu inglist ja mina tema saksat ei mõistnud. See muidugi ei takistanud meil pikka juttu maha rääkimast. Ega ise ka ei ajaks umbkeelset külalist õue pealt ära, kui tol süli jäätist täis. PRIORITEEDID, ma ütlen, peavad paigas olema.)

Advertisements