Vaatasin magavat beebit, kes läbi une kiunatas, ja no ei tahaks tõesti tema nahas olla. See tundub nii raske ja hirmus. Ta ju ei tea veel, mida ta tahab. Kui ta veidi vanemaks saab, siis ta teab juba täpselt, mida ta tahab. See, mida ta tahab, on täpselt see, mille sa hetk tagasi näiteks suhu panid ja alla neelasid. Või lihtsalt just see, mis parasjagu sinu käes on ja mida sinul vaja on. Sinul on vaja, aga temal on VAJA.
Aga praegu ta ei tea isegi seda veel, et ta tahab kõhuli keerata.
Suurtel on lihtne. Võib-olla sa ei tea, et sa tahad kõhuli keerata, aga sa tead, et selili sa enam olla ei taha. Ma ei tea, no näiteks selg väsis ära või midagi. Aga sa tead, et ei taha. Siis keerad ennast ühtepidi ja teistpidi, kuni lõpetad kõhuli ja avastad, et just see oligi see, mida sa praegu tahtsid. Tehtud, olemas, elu on lill.
Aga see pisike, tema ju ei tea isegi seda, et ta enam selili olla ei taha. Esiteks ei tea ta, et ta on selili, sest ta ei tea, mida tähendab “selili”. Siis ei tea ta, et ta ei taha enam selili olla, sest ta ei tea, mida tähendab tahtmine, veel vähem sellest samm edasi, MITTE tahtmine. Tema teab ainult seda, mis ON. Ja see, mis praegu on, on HALB. Järelikult KÕIK on halb, kogu elu ja eksistents. Vaeseke. Kes tahaks sedasi elada? (See, kes ei tea, et saab ka vähem vaevaliselt.) Tahaks teda kuidagi aidata, aga ta peab ise kasvama. Ja siis õpib. Et ta saab TAHTA. Ja kõhuli keerata, kui selg ära väsib. Et ei pea kogu elu olema selili või nii, et on halb. Et kui on halb, siis saab midagi ette võtta, et ei oleks enam halb. Kuigi… Ding! Ding! Ding! Metaphor alert! Mõni inimene ei saa elu lõpuni aru, et tal halb on. Lihtsalt on halb ja kõik. Kõik on halb. Aga mis on halb? Ja seda, et SAAB midagi ette võtta, et EI OLEKS enam halb, et ei pea olema kõik nii vaevaline…

Kallis beebi, sa kasvad sellest välja. Emme ausõna. Sa õpid, et alati ei pea olema HALB ja kui näiteks külge keerad, siis on jälle HEA. Aga… HALB kui selline jääb alles. See läheb lihtsalt keerulisemaks. Keerulisemaks läheb aru saamine, kuidas oleks jälle hea. Ja… minu töö ongi vist anda sulle sellised tööriistad, et sa saaksid järjest keerulisema halva heaks keerata.

Ja mina veel arvasin, et su potile harjutamine saab keeruline olema.

Hakkangi suga seda metafoori kasutama. Sa: “Maailm on läbi! Ma sain füssas kahe!” – Ma: “Ei ole midagi, keera kõhuli.” – Sa: “Mida?! Sa oled ikka täiega kasutu! Ma vihkan sind!” Ja siis sa paugutad uksi, sest selle sa kindlasti pärisid geneetiliselt minult, erinevalt füüsikataibust, nagu näha. Issand, kui MA oleks kahe saanud… Ükskord saingi, siis pillisin vist kõva mitu päeva. Jep, mina, emotsionaalselt ja psühholoogiliselt ilmselgelt toimetulev inimene, hakkan sulle õpetama, kuidas elus hakkama saada. Palju õnne! (Õnneks sul on isa ka, nii et sul on lootust veel.)

915600_694094727334599_1745964920_n

Magavast beebist rääkides – esimesed ja praegused tudukad. Suur kasvamise töö on ära tehtud. Kui sa vaid teaks, mis sind veel ees ootab… Aga sa ju ei tea veel teada. You know nothing, Jon Snow.

* How hard it is (kui raske on olla) to be (teine olla) a baby. Otsetõlkekuninganna. Kahjuks mitte töiselt, sest ma ei suudaks kuidagi tõlkida MILF-i nii, et kukuks välja “naine, keda emaks tahaksin”. Või birth controli sündivuse kontrolliks (noh, nagu Hiinas või nii). Selle tasemeni ma ei küündi. I’m not worthy. Kuigi jah, tegijal juhtub ja ega ma ise ka täiesti puhas poiss ole.

Advertisements