Ja muidugi on beebid ka selleks, et neist pilti teha. ONJU. Milleks siis muidu praktiliselt igasse digividinasse on kaamera lisatud? Just selleks, et beebisid pildistada ja siis neid pilte netti üles panna. (Või kasse. Kasse on ka vaja palju pildistada ja filmida. (Ja sigu.))

Vahel ei malda mõni kannatamatum tulevane lapsevanem enam oodata, kuni beebi ükskord välja tuleb, et teda saaks sülle võtta ja kallistada ja temast lõpuks ometi imearmsaid pilte teha. Siis tuleb kasutada seda, mis on antud.

BEEBI! Täpipealt minu nägu! Just nagu minu seest suust kukkunud.

20140616-131305-47585463.jpg

Aga kui beebi on ükskord ennast kõhust välja pressinud ja koos on üle elatud esimesed kuud, mil tähtsam on tal (ja lapsevanematel endil) hinge sees hoidmine, ning ümbritsev maailm hakkab beebile üha enam huvi pakkuma ja beebi hakkab ümbritsevale maailmale üha enam huvi pakkuma, siis saab temast veel pilte teha.

Näiteks kui sinu kodus olev beebimudel on kiilakat tüüpi nagu meie oma, siis saab proovida, kuidas ta juustega välja näeb. Selleks sobivad väga hästi parukad, aga kui parukat käepärast pole, kuid läheduses juhtub olema näiteks mõni leebema iseloomuga kass, kes kohe küünistama ei kipu, siis miks mitte ka seda beebile pähe proovida. Meil kassi pole, aga päris kenasti kukkus välja sellegipoolest.

20140616-131304-47584601.jpg

Kindlasti kujuneb beebil endal ka selle kohta arvamus, miks, millal ja kui tihti teda peaks pildistama. Kuna beebid üldjuhul ei suuda oma arvamusi selgelt ja arusaadavalt artikuleerida, siis saab värske lapsevanem ulatada talle abikäe ja aidata tal oma mõtteid ja tundeid väljendada eriti ekspressiivsete kulmude abil. (Maybe it’s Maybelline. Maybe it’s lastekaitse, kes juba uksekella laseb.)

20140616-131305-47585148.jpg

Huvitav, kuidas teised miniinimeste valvajad ennast ja oma üsa viljakesi lõbustavad, et pikki päevi õhtusse saates igavusse mitte ära surra või muutuda morniks tädiks, kes jaksab ainult lapsel lapiga järel käia? Rääkige välja!

Advertisements